Surju kooli klassiõpetaja osales 15.-23. märtsil 2019 Suurbritannias Cheltenhamis kursusel „One Week Course for Teachers of Maths”. Koolitusel oli rõhk lõimitud aine- ja keeleõppel (eesti keeles LAK-õpe, inglise keeles CLIL - content and language integrated learning) ning seetõttu ei tegeletud seal ainult matemaatikaga, vaid ka keeleõppe ja muude õppeainetega.

Kursuse üheks lektoriks oli suurepärane Lucy Norris, kes töötab hetkel Briti nõukogus (British Council) ning kelle meeleolukates töötubades on Surju kooli õpetajad ka varem osalenud. Lucy Norris selgitas, et CLIL-õpe ei tähenda ainult seda, et õpilane oskab õpitut võõrkeeles, vaid ta peab seda oskama ka oma emakeeles. Et saada CLIL-kooliks või CLIL-klassiks, ei pea Euroopa Liidu standardite järgi olema mitte kogu õpe teises keeles, vaid nädalas vähemalt 25 protsenti õppest võõrkeeles. Lääne-Euroopas on selline õpe populaarne, kuid on esinenud ka tagasilööke. Näiteks Hispaania ühes piirkonnas, kus oli palju CLIL-koole, seda enam ei viljeleta, sest avastati, et lapsed ei ole enam võimelised emakeeles rääkima oma koduülesannetest.

Lucy Norris arutles samuti, et kui lapsed istuvad klassis traditsiooniliselt ridades, näoga tahvli poole, siis ei ole õppimine väga tõhus. Oluline on, et klassis oleksid lauad paigutatud nii, et lapsed saaksid istuda ja õppida grupis; töötada ja arutada ülesandeid koos ning saavutada õpieesmärke ühiselt.

Teiseks lektoriks oli Manny Vazguez, kes muuhulgas julgustas õpetajaid tõhusamalt kasutama erinevat tüüpi diagramme, tabeleid ja skeeme, et hõlbustada õppimist. Praktilise töö käigus saadi kogemusi, missugust tüüpi diagramm või skeem sobiks mingi õppematerjaliga kõige paremini.

Diagrammidest kasutatakse Eestis algklassides põhiliselt tulpdiagrammi, hiljem joon- ja sektordiagrammi. Miks mitte kasutada juba algklassides rohkem ka teisi diagrammitüüpe, näiteks kalasabadiagrammi või Venni diagrammi. Teema tundus osalejatele huvitav ja tekitas soovi antud valdkonda põhjalikumalt edasi uurida ning rohkem koolis kasutada.

Kolmel päeval vaatlesid kursusel osalejad piirkonna koolides erinevaid ainetunde nii nooremas kui vanemas kooliastmes. Kohalikud lapsed olid õpihimulised, tunnid õpetajate poolt metoodiliselt hästi üles ehitatud. Silma jäi see, et koolides oli rohkem meessoost õpetajaid, eriti algklassides. Nagu ikka, kannavad inglise lapsed enamus koolides koolivormi ning on pikal vahetunnil õues lustimas sõltumata ilmast. Märkamata ei jäänud ka see, et Inglismaa koolides ei käi lapsed vahetunnis kooli territooriumil ringi telefonid käes, see ei ole lubatud. Lubatud ei olnud isegi korraks telefoni kätte võtta ja hetkeks vaadata. Kooli välisuksest tänavale astuda enne koolipäeva lõppu võib vaid vanema kirjaliku tõendi alusel ja seda reeglit järgiti väga rangelt mitte ainult algklassides, vaid ka vanemates klassides. Väljas saab käia vaid siseõues ja see on kõrge taraga piiratud. Rääkides probleemidest Inglismaa hariduses tõdeti, et need on sarnased nagu igal pool mujal – heade spetsialistide puudus, koolide rahastamine, õpetajate palk, suur töökoormus jms.

 Inglismaal koolis olles on põnev proovida koolilõunat, mille kohta inglased ei ütle mitte lunch, vaid school dinner. Tore on tõdeda, et viimastel aastatel on koolilõuna Inglismaal muutunud tervislikumaks ja seda suuresti tänu kuulsa telekoka Jamie Oliveri aastatepikkustele püüdlustele.

Erasmus+ õpirännete oluliseks osaks on lisaks koolipingis istumisele ka kohaliku kultuuriga tutvumine. Võimalus oli külastada Lõuna-Walesi, pealinna Cardiffi, selle peamist vaatamisväärsust Cardiffi kindlust ning käia maa all kivisöemuuseumis nimega Big Pit. Lisaks sai sihtkohta minnes üle vaadata Big Beni Londonis, mis seisab endiselt vankumatult, kuid on aastani 2021 renoveerimiseks kaetud ning teha tiiru kuulsal vaaterattal London Eye. Uskumatu oli näha Brexiti demonstratsiooni Parlamendi väljakul 23. märtsil, kus osales umbes miljon inimest. Oli ju Brexiti otsustamise tähtajani 30. märtsini 2019 jäänud veel vaid mõned päevad.

Antud täienduskoolitus oli korraldatud nii, et õpiti koos õpetajatega Maltalt, Saksamaalt, Tšehhist, Belgiast, Poolast, Kreekast ja Hispaaniast. Kokku osales koolitusel 13 õpetajat, kes kiiresti ühise keele leidsid ja koos õppimist nautisid. Huvitav oli kuulda, millised rõõmud ja mured on erinevate maade õpetajatel ning mõista, et Eesti ja meie väikese kooli õppekeskkond on võrreldes mõne teise riigiga väga rahulik ja turvaline. Selliseid väikese õpilaste arvuga klasse nagu meil maakoolides, peetakse paljudes Euroopa riikides väga suureks luksuseks.

Oluliseks keele- ja kultuuriõppe kohaks oli elamine peres, kus oli ka õhtusel ajal võimalik inglise keeles rääkida ning näha veidi lähemalt kodust argielu. Samas peres elas ka muusikaõpetaja Maltalt, kellega tekkis hea kontakt ning järgmine kohtumine, kus plaanitakse uusi koostööprojekte, on juba kokku lepitud.

Erasmus+ programmi abil toimuvad õpiränded võimaldavad õppida teiste maade headest praktikatest ning tutvuda sealse hariduse ja kultuuriga. Õpirände tulemusel saab õpetaja integreerida tundidesse uusi õpetamisvõtteid ning kasutada loodud sidemeid uute rahvusvaheliste projektide loomiseks.

 

Õpetaja Ave Kartau