13.-17. oktoobril toimus rahvusvahelise ERASMUS+ projekti epiSTEMe raames kolmas õpilaste ja õpetajate kohtumine. Seekord oli võõrustajaks Dundaga kool Lätis. Surju kooli 7.-9. klasside õpilastel oli koos projektikaaslastega Lätist, Bulgaariast ja Poolast võimalus põhjalikult tutvuda nii pisikese Dundaga külaga kui külastada Läti pealinna Riiat ja sealset Läti ülikooli geograafia, keemia ja bioloogia teaduskonda. Läti ülikoolis keemialaboris oli huvitav tuleohutuse teemaline töötuba, kus sai muuhulgas ise tekitada sädemeid, luua pisike plahvatus ja soojendada vett paberümbrikus. Lisaks Riiale ja Dundagale külastati ka Ventspilsi ja väikest Kolka küla. Väike Kolka küla külakeskus-muuseum pakkus võimalust läbi mängu avastada liivlaste ajalugu. Elevust pakkus mängu läbiviimise viis. Neljaliikmelised rahvusvahelised võistkonnad seoti kättpidi kokku, et meeskonnad koos püsiksid küsimustele vastuseid otsides. Söögiisu tekitamiseks tehti enne lõunat väike jalutuskäik Kolka neemel. Sealsamas külakeskuses valmisid hiljem ka Scratchi keskkonna abil muusikavideod. Ventspilsi ülikoolis tutvuti gitlab keskkonnaga, terminali kasutamisega ning programmeerimiskeelega Python. Võimalus oli muuta ja täiendada olemasolevat koodi, mistõttu keerulised mõisted nagu normaalvektor, determinant, valgustugevus noorte usinat tegevust ei peatanud. Ventspilsi rahvusvahelise raadioastronoomia keskuse külastus pakkus võimalust jalutada mööda pikka ja pimedat tunnelit, räägiti selle nõukogude ajal ülisalajase piirkonna ajaloost, oli võimalik näha raadioteleskoopi RT-32, külastada muuseumit ja ronida selle katusele või muuseumi hoovis olevale juba kasutusest väljas taldrikule. Giidi sõnul oli tegu nii salajase kohaga, et pärast võõrvägede lahkumist läks paar aastat aega enne kui lätlased avastasid, milline varandus on maha jäetud. Neli aastat läks aega, et see varandus uuesti tööle saada, sest lahkunud väed olid püüdnud kõike, mida kaasa võtta ei saanud, ära rikkuda - mootoritesse oli valatud hapet, juhtmed rikud naeltega jne. Kõik viis projektipäeva olid eripalgelised ning tegevust ja teadmisi täis.

 

 

 

Vastuvõtt koolis Erasmus+ põhikooli õpilastele mõeldud rahvusvahelise projekti „epiSTEMe – European Partnership in STEM Education” eesmärk on muuta põnevamaks reaal- ja loodusainete (STEM – Science, Technology, Engineering and Mathematics) õpetamist põhikoolis. Kuna oluline on õppimine ka väljaspool klassiruumi, siis oli Surju põhikooli kaheksal 7.-9. klassi õpilasel ja kahel õpetajal võimalus osaleda projekti esimesel õppereisil Bulgaariasse 25.-30. novembril. Võõrustajateks olid Bulgaaria Panayot Volovi kooli õpilased ja õpetajad. Kool asub Musta mere ääres tuntud suvituslinnas Varnas, seega olid mitmed projekti tegevused seotud Musta merega. Tänapäeva Varna linn asub traakia hõimude rajatud Odessose asulakohal, seega on koht rikkaliku ajaloo ja pika merendustraditsiooniga. Õpilased said külastada Varna erinevaid õppe-ja teadusasutusi ning muuseume, osaleda huvitavates töötubades ja suhelda eakaaslastega teistest riikidest. Selle Poola, Läti, Bulgaaria ja Eesti põhikoolide rahvusvahelise projekti põhirõhk ongi uute õppimis- ja õpetamismeetodite tutvustamine ja katsetamine reaal- ja loodusainetes, kogemuste vahetamine, meeskonnatöö ning keeleoskuse lihvimine praktiliste tegevuste ja erinevatest rahvustest tiimikaaslastega suhtlemise läbi. Igal koolil on oma STEM ainevaldkond, millele pööratakse kõige rohkem tähelepanu: Surju põhikoolil on selleks õuesõpe ja STEM ainete õpetamine looduskeskkonna võimalusi kasutades. Varna Panayot Volovi kool omakorda keskendub Musta merega seotud uurimisvaldkondade ja elukutsete tutvustamisele. Õpilastele meeldiski ennekõike näha ja uurida merenduse, keskkonnauuringute ning astronoomia ja kosmonautikaga seotud asutuste tööd.

Päikesekell Henri: „Minu arvates oli kõige huvitavam Varna Mereakadeemia, sest seal nägime, kuidas jälgitakse ja kontrollitakse sadamaid ning merepiiri ja sadamasse saabuvaid laevu. Nägime erinevaid simulaatoreid ja saime ka ise neid katsetada.”

Kert, Martti ja Kaisa: „Meie jaoks oli kõige põnevam Varna Observatoorium ja seal toimunud õpituba, kus pidime moodustama rahvusvahelised meeskonnad ja välja mõtlema ning valmis ehitama maandumismooduli, mis peaks vastu Marsile maandumise. See andis võimaluse suhelda teiste riikide õpilastega, teha koostööd ja kuulata teiste arvamust.” (Ülikalli teadusaparatuuri rolli täitis seekord veel siiski harilik kanamuna, mis tuli observatooriumi katuselt alla lennutada ja tervelt kõnniteele maandada.)

Õpilased jäid väga rahule kohalike poolt ettevalmistatud programmiga ja leidsid, et selline õppereis motiveerib loodusaineid õppima küll. Lume: „Loodusaineid õppides mõistan ma paremini meid ümbritsevat maailma ja see iseenesest on väga põnev. Samuti on väga tore ise käed külge panna, mitte lihtsalt teooriat õppida. Näiteks ehitada valmis Marsile maanduv seade või näha ja aru saada, kuidas üks aine teisega reageerib.” Greete: „Ma teadsin küll, et loodusainete õppimine on vajalik, aga sellel reisil nägin ma oma silmaga, kuidas neid igapäevaelus ja erinevates ametites rakendatakse.”

Lisaks õppetegevustele oli võimalik tutvuda kohaliku ajaloo ja kultuuriga, käisime Varna Ooperi ja Balletiteatris vaatamas balletti „Tuhkatriinu”, mis oli meeldejääv elamus, kuna balletti vaatama ei satu just iga päev. Varna arheoloogiamuuseumis nägime lisaks muudele arheoloogilistele leidudele väljapanekut Varna nekropoli kuldaaretest mis on 6500 aastat vanad ja seega vanimad leitud kuldehted maailmas.

Maandumismooduli start Uued teadmised ja silmaringi avardamine on olulised kõigi jaoks, samuti olid kõik õpilased ühel meelel ka selles, et sellistes projektides osalemine annab võimaluse suhelda eakaaslastega teistest riikidest. Alex-Sander: „Tore oli õhtuti teiste riikide õpilastega suhelda ja aega veeta. Saime kõik uusi sõpru, kellega suhtleme edaspidigi.” Lume: „Mulle meeldis ka see sõbralik ja tore õhkkond, mis valitses kogu reisi vältel.”

Kuna projekt kestab kaks aastat, siis ootab ees veel palju huvitavaid loodusainetega seotud tegevusi, mitu põnevat õppereisi ja projektipartnerite võõrustamine Surjus 2019. aasta kevadel.

Projektikohtumist kajastas lühidalt ka ajaleht Pärnu Postimees: https://parnu.postimees.ee/6474786/surju-lapsi-argitas-loodusaineid-oppima-bulgaaria-reis

 

Õpetaja Riina õpilastega

 

Foto: Projektis osalejad Varna linnavalitsuses

 

 

Projekti kodulehekülg: http://episteme.czest.pl

Erasmus+ rahvusvahelise projekti „European partnership in STEM education” koolide esindajate esimene kohtumine toimus Poolas Czestochowas. 15.-17.oktoobril 2018 said kokku 4 kooli esindajad Eestist, Poolast, Bulgaariast ja Lätist, et üheskoos arutada, kuidas muuta põnevamaks loodusainete õpetamist põhikoolis. Projektikohtumiste käigus analüüsiti erinevaid võimalusi, et läbi praktiliste tegevuste ja probleemülesannete lahendamise leida uusi õpetamis- ja õppimisvõimalusi matemaatika ja loodusainete valdkonnas. Eelkõige ongi tegemist praktiliste tegevuste kaudu õppimise ja õpetamise edendamisega, näiteks läbi koolides STEM minilaborite, kus õpilased saavad tegeleda robootika, bioloogia, keemia või füüsika ülesannete lahendamisega, loomise. Nägime näiteks Poola õpilaste füüsika tundides valmistatud erinevaid praktilisi õppevahendeid alates homopolaarsetest mootoritest kuni väikeste Tesla trafodeni, mida saime ise katsetada.

Koostöö hõlmab ka veebipõhistes eTwinningu projektides osalemist ja loodusainete alaseid õppereise partnerkoolidesse Poolas, Bulgaarias ja Lätis. Projekti põhirõhk ongi uute õppimis- ja õpetamismeetodite katsetamine ja kogemuste vahetamine projekti veebilehel, oluline on ka inglise keele oskuse arendamine ning tutvumine partnerriikidega läbi erinevate tegevuste, kõigepealt oma koolis ja seejärel juba kohapeal. Igal koolil on oma STEM ainevaldkond, millele pannakse põhirõhk: Surju koolil on selleks õuesõpe ja loodusainete õpetamine looduskeskkonna pakutavaid võimalusi kasutades. Kohtumise päevakava oli tihe ja andis hea ettevalmistuse projektiga seotud ülesannete täitmiseks.

Lisaks olulistele aruteludele saime külastada ka Czestochova tehnikaülikooli (Polytechnic of Czestochowa) ja osaleda väga toredas õpitoas „Design thinking and team building is key to success”, kus toimus nelja kooli meeskondadele „Marshmallow challenge”.

 Saime külastada Czestochowa kõige kuulsamat vaatamisväärsust Jasna Gora kloostrit, mis on asutatud 14.sajandil ja kus asub katoliiklaste jaoks väga tähtis Jasna Gora Jumalaema, Poolamaa kaitsja ja Kuninganna ikoon. Oma erilise tähenduse on saanud klooster just Jumalaema - Musta Madonna - imettegeva ikooni tõttu. See traditsiooniline Bütsantsi ikoon on pärit umbes 6.-9.-ndast sajandist. Ikooni peetakse imetegevaks ja paljusid imesid seostatakse oluliste sündmustega Poola ajaloos, mil poolakad end ainuüksi Neitsi Maarjale pühendasid. Avalikkusele vaatamiseks on püha ikoon välja pandud rikkalikult kaunistatud imekaunisse kabelisse.

Czestochowa ajalugu ulatub pronksiaega (700-400 eKr) ja seda saime näha ajaloomuuseumis Archaeological Reserve, mis on ehitatud väljakaevamispaigale ja kus näidatakse hilise pronksi- ja varase rauaaja Lauzitsi kultuurist pärit arheoloogilisi leide.

Poola on väga kaunis ja külalislahke riik ja kohtumine oli väga inspireeriv kõigi osalejate jaoks. Tulime tagasi positiivsete emotsioonide ja uute ideedega, kuidas oma kooli arengusse panustada läbi rahvusvahelise koostöö.

 

Õpetaja Riina Ollo

 

 

 

P