ÕppenõukoguSurju põhikoolis käis külas keeleteadlane Madis Arukask
Aasta 2019 tähistab saja aasta möödumist eesti keele seadustamisest riigikeelena, mistõttu on see pühendatud eesti keelele. Kuna parim viis oma emakeele kohta midagi uut ja põnevat avastada on kutsuda kooli külla keeleteadlane, sai see tänu Tartu Ülikooli projektile „Eesti keele päevad haridusasutustele“ ka tehtud: 8. veebruaril tuli Surju põhikooli õpilastele eesti keele erijoontest, keelesugulastest, hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest rääkima keeleteadlane ja folklorist Madis Arukask. Lisaks eesti keelele on ta uurinud ka meie lähemaid sugulaskeeli (näiteks vadja ja vepsa keeli), mistõttu oskab ta hästi välja tuua ja näidetega ilmestada eesti keelele eriomaseid tunnuseid võrdluses sugulaskeeltega, samuti aga võrrelda eesti keelt ka nii Euroopas kui mujal maailmas kõneldavate keeltega.
Õpilased said näiteks teada, et eesti keel kuulub kõnelejate arvu poolest maailma neljasaja suurima keele hulka, on üks maailma kahesajast riigikeelest, samuti üks viiekümnest kõrghariduskeelest ning üks kolmekümnest keeletehnoloogilisest keelest. Saime ka teada seda, et alates 2004. aastast, mil Eesti Vabariik astus Euroopa Liitu, on eesti keel üheks Euroopa Liidu kahekümne neljast ametlikust keelest. Samuti selgus, et suurem osa Euroopas kõneldavaid keeli kuulub indoeuroopa keelte hulka, eesti keele sugulasi soome-ugri keeli on Euroopa keelte hulgas aga ainult väga väike rühm.
Madis Arukask rõhutas eesti keelest rääkides seda, et eesti keele ja kultuuri säilimiseks ja arenguks peame me kõik iga päev selle eest hoolt kandma. Võrreldes mitmete meie lähemate sugulaskeeltega on eesti keele olukord hetkel veel päris hea – eesti keel on kasutusel riigikeelena, haridus- ja teaduskeelena, Eesti ilu- ja ajakirjanduses on loomulik kirjutada ja lugeda tekste eesti keeles. Seetõttu ongi oluline, et iga Eestis elav inimene oskaks eesti keelt, tahaks seda kasutada iga päev ja täiustaks oma keeleoskust pidevalt. Koolitunnis võivad eesti keele reeglid küll mõnikord tunduda igavad või keerulisedki, kuid keele säilimiseks on nad üliolulised: väikese keele ellujäämise garantiiks on kirjakeele ühtne kuju. Keel ei tähenda aga ainult sõnavorme, sest kõige olulisem on see, milline tähendus on keelel kõneleja jaoks.
Õpilased kuulasid loengut huviga, mõtlesid kaasa ja said loengu lõpus võtta osa keeleteemalisest viktoriinist: hea meel on öelda, et pooled võistkonnad vastasid õigesti kõigile küsimustele. Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna dotsent Madis Arukask pakkus meile kooliperele toreda võimaluse avardada silmaringi, omandada uusi teadmisi ja mõelda meie emakeele rollile kiiresti muutuvas maailmas. Ju selleks, et säiliks eesti keel ja kultuur, peab noortel olema huvi ja soov emakeele kestmisesse ja arengusse panustada.
Õpetaja Riina
Turvaliselt internetis
Veebruari algul tähistati Surju koolis turvalise interneti päeva, külas käis meie piirkonna noorsoopolitseinik Heidi Sosi. Teemaks oli turvaline käitumine internetis ja toimus kaks õpituba - nooremale ja vanemale koolieale.
Peamine nõuanne oli see, et nutiseadmetes tuleb käituda samamoodi nagu päris elus ning jälgida samu viisakusreegleid.
Vanemad õpilased lahendasid koos probleemülesande ning said rohkem infot nutisõltuvusest.
Lapsed ja vanemad peavad jälgima järgmisi nõuandeid:
Lapse internetikäitumise eest vastutab lapsevanem ja Facebooki kasutamine on lubatud alates 13. eluaastast.
Võib juhtuda, et keegi pahatahtlik inimene on teinud libakonto ja saatnud sulle inetuid või imelikke sõnumeid või on kutsunud sind kuhugi. Sellest peab laps rääkima oma vanematele. Kui vanemale ei julge sellest rääkida, siis tuleb leida keegi teine usaldusväärne täiskasvanu. Täiesti võõra inimesega, kellega sa oled internetis sõbraks saanud, ei tohi minna kohtuma.
Salasõnaks ei tasu panna 0000 või 1234 või oma sünniaega vms.
Nalja pärast kellegi teise telefoni võtta või sealt sõnumeid saata ei ole lubatud.
Internetti fotosid üles pannes peab olema ettevaatlik. Nimelt, kui sa hiljem soovid need ära kustutada, siis kustuvad nad ära sinul endal, aga internetti jäävad nad ringlema.
Seega enne kui midagi internetti üles paned, mõtle hoolikalt järele!
Õpetaja Ave
Bioloogiline mitmekesisus veekogude võlumaal
Laseme kõnelda õpilastel:
1-3. klass:
... läksime bussiga Ermistu järve juuurde. Me saime öelda erinevaid kalu ja siis saime parvega sõita ja siis saime uurida veeputukaid. Me võtsime mudaproovi ja siis poisid panid enda muda näo peale. Me saime vaadata, mis muda sees oli.
Kui me hakkasime tagasi minema, siis me alustasime kalade püüdmist. Ja see oli minu parim päev!
(Kaili 2. kl)
... sõitsime bussiga Ermistu järve äärde. Seal saime kala püüda ja uurida veeputukaid. Võtsime veeproove. Saime parvega sõita. Nägime ulpivat sauna. Poisid tegid mudamaski. Siis viskas onu Jüri kalavõrgu vette. Tüdrukud said võrguga putukaid püüda. Ja klassijuhataja tegi meie klassist pilti.
(Triinu 2. kl)
Me käisime esimese, teise ja kolmanda klassiga Ermistus parvega järve peal sõitmas. Kui parvel olime, olid meil kõigil päästevestid seljas. Me võtsime veeproovi ja mudaproovi. Ma sain teada, et muda sügavamas kohas võib olla isegi 12 meetrit. Me püüdsime ka kala. Kaks väikest kala said poisid kätte, aga me lasime nad vette tagasi. Siis näitas Jüri Tenson meile kalu. Ta näitas meile vingerjat, ahvenat ja teisi kalu. Jüri Tenson oli meie giid. Ta rääkis, et haug on nende järve suurim kala. Me saime ka vähki kätte võtta, kuid mina ei julgenud, aga poisid küll. Me saime ka kahvaga kala proovida püüda, aga keegi ei saanud kahvaga kala. Minu arust oli meil väga-väga tore reis!
(Piibe 3. kl)
Käisime Ermistu järvel. Seal Jüri Tenson rääkis kaladest. Ta rääkis, et vingerjas on kalade kuningas ja linask on kalade kuninganna. Püüdsime kala ja sõitsime parvega. Järvel võtsime mudaproove, veeproove ja pärast tegime mudamaski.
(Markus 3. kl)
... parve peal püüdsime planktonit, tegime mudamaske ja võtsime veeproovi. Me püüdsime kala, aga ainult Kert ja Kevin said kala kuna kõik lärmasid silla peal ja kala ei tahtnud eriti tulla. Me võtsime akvaariumist vähke välja ja tegime nendega nalja. Onu Jüri Tenson näitas meile igasuguste kalade pilte ja ta ütles, et järve kuningas on vingerjas ja ta näitas pilti, kus oli peal kala sisikond.
(Marko 3. kl)
4-6. klass: 
... me käisime Ermistu järve ääres 4.- 6. klassiga. Seal mulle meeldis, kui meile õpetati nt raudkiisk või mändvetikas. Sain teada, et mändvetikas on veetaimede kuningas. Mulle meeldis ka, et seal võis kala püüda ja kaasa võtta.
Keity (5. kl)
...mulle meeldis seal kala püüda ja erinevaid asju näha ja proovida. Mulle meeldis seal veel erinevaid taimi näha ja ka parve peal käia.
Oliver (5. kl)
...mulle meeldis eriti vee hapesust mõõtaja mõõteriistu kasutada. Püüdsin ise ka ühe tillukese kala, aga see tegi mind ikkagi rõõmsaks. Mulle meeldisid need säilitatud kalad. Need olid lahedad ja hirmsad samal ajal. Aleksander püüdis kinni ka ühe haugi.
Markus (5. kl)
...mulle meeldis seal see, et saime muda mõõta ja ka veel temperatuuri mõõta. Seal saime ka luubi telefoni külge panna.
Reimo (5. kl)
7-9. klass:
Teisipäeval, 12.septembril sõitsid 7.-9. klassi õpilased koos õpetaja Marge ja õpetaja Liisiga Ermistu järve äärde.
Kui me sinna jõudsime, tutvustati meile lühidalt Ermistu järvest See on 500 hektarit suur, Eestis suuruselt üheksandal kohal ja selles leidub ravimuda. Mudakihi paksus on lausa 12 meetrit.
Ermistu järv on kalade poolest liigirikas. Ka meile tutvustati erinevaid kalu, kes järves elavad. Kõige paremini jäi neist meelde vingerjas. Vingerja sugulast hinki võib leida ka meile lähedal asuvast Reiu jõest. Samuti räägiti meile lindudest, kes järve ääres ja järvel elavad.
Me saime sõita ka parvega ja samal ajal kui parv liikus, räägiti meile lähemalt järvest ja mudast, mida seal leidub väga palju.
Ekskursioon Ermistusse oli väga huvitav ja meeldis mulle väga!
Angela (9. kl)
Surju Põhikool sai eTwinningu kooli märgi
Rõõm on teatada, et Surju Põhikoolile on omistatud eTwinningu kooli märk aastateks 2018–2019.
Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades:
•digipraktika;
•e-turvalisuse praktika;
•uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale;
•töötajate jätkuva kutsealase arengu edendamine;
•koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas.
Märk pole üksnes tunnustus individuaalsete õpetajate isiklikule tööle, vaid see rõhutab ka kooli eTwinningu meeskonna suuri saavutusi.
Märgi saamiseks läbisid koolid kaheetapilise taotlusprotsessi. Eestis said märgi 8 haridusasutust.
Etwinning on lihtsamalt öeldes rahvusvaheline veebipõhine koostöö erinevate koolide vahel. Surjus on eTwinningut harrastatud juba alates 2007. aastast – alustas tollane inglise keele õpetaja Krista Rammo, jätkasid Agnes Leemet, Signe Reidla ja Ave Kartau. Alati on olnud abiks IT-juht Valter Tominga ja teised head kolleegid.
Mitmeid eTwinningu projekte näete Surju kooli kodulehelt, valides sealt Huvitegevus ja Projektid.
Kõiki eTwinningu kooli märgi saajaid näeb siit: https://www.etwinning.net/et/pub/support/2018--2019-etwinning-school-li.htm#c233
18. juunil osales Surju kooli eTwinningu esindus pidulikul tänuüritusel Tallinnas restoranis R18, kus märk ka kätte anti.
Pildil: Surju kooli esindus koos Eesti eTwinningu eestvedajate Elo Allemanni ja Ingrid Maadverega.
Õpetaja Ave Kartau
Pranglimine 2017/2018
Pranglimine ehk veebipõhine peastarvutamine on olnud Surju kooli trumpala juba aastaid. Ka sel aastal saavutati suurepäraseid tulemusi. 
Pärnumaa finaali kutsuti eelvõistluste kolme etapi parimad. Pärnumaa finaalis saavutasid 3. klassist Kert Heljas 3. koha, Markus Juust 5. koha, Robin Mittenbritt 7. koha ja Lisandra Mohnja 14. koha. Finaali pääses 3. klassist ka Gregor Metsa, kes seekord ei saanud kahjuks osaleda. Neidude vanuseklassis sai Birthe Lall 7. klassist 3. koha, noormeeste arvestuses Kert Kruusimägi 8. klassist 2. koha ja naiste arvestuses Ave Kartau 1. koha. Surju kooli edukaim klass oli 3. klass.
Vabariiklikele võistlustele 20. märtsil Kilingi-Nõmme said kutse kolm õpilast ja nende saavutused olid väga head – eri vanuseklassides Kert Heljas Eestis 9. koht, Birthe Lall 5. koht ja Kert Kruusimägi 5. koht. 
Elasime võistlejatele väga kaasa, sest auhind vabariigi parimatele oli kadestamisväärne – sõit 28. aprillil pranglimise MMile Ukrainasse, Lvivi. Vahvale reisile koos vanematega pääsesid seekord Birthe Lall ja Kert Kruusimägi ning kooli vilistlane Chris Kruusimägi, kes esindas Koidula Gümnaasiumit. Kui Birthe ja Chris on käinud MMil juba aastaid, siis Kerdile oli see esmakordne kogemus.
Palju õnne!
Õpetaja Ave Kartau
Mälumäng Varia
11.aprillil toimus Pärnumaa koolide mälumäng VARIA
Meie kooli võistkond saavutas väga tubli III KOHA.
Võistkonnas osalesid :
Markus Heiter
Lume Tuum
Henri Viik
Alex-Sander Mõnuvere
Rita Ojaste
Viktoriinil osales 18 võistkonda
Tähtsad lingid
Hiljuti uuendatud