ÕppenõukoguLähme laulupeole!
Saarde valla valikmudilaskoor ja valiklastekoor pääsesid juubelilaulupeole "Minu arm". Koorides laulavad lapsed ja noored Surju Põhikoolist ja Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist. Meie kooli IV klassi seitse imetoredat laululast laulavad lausa kahes kooris!
Surju põhikoolis käis külas keeleteadlane Madis Arukask
Aasta 2019 tähistab saja aasta möödumist eesti keele seadustamisest riigikeelena, mistõttu on see pühendatud eesti keelele. Kuna parim viis oma emakeele kohta midagi uut ja põnevat avastada on kutsuda kooli külla keeleteadlane, sai see tänu Tartu Ülikooli projektile „Eesti keele päevad haridusasutustele“ ka tehtud: 8. veebruaril tuli Surju põhikooli õpilastele eesti keele erijoontest, keelesugulastest, hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest rääkima keeleteadlane ja folklorist Madis Arukask. Lisaks eesti keelele on ta uurinud ka meie lähemaid sugulaskeeli (näiteks vadja ja vepsa keeli), mistõttu oskab ta hästi välja tuua ja näidetega ilmestada eesti keelele eriomaseid tunnuseid võrdluses sugulaskeeltega, samuti aga võrrelda eesti keelt ka nii Euroopas kui mujal maailmas kõneldavate keeltega.
Õpilased said näiteks teada, et eesti keel kuulub kõnelejate arvu poolest maailma neljasaja suurima keele hulka, on üks maailma kahesajast riigikeelest, samuti üks viiekümnest kõrghariduskeelest ning üks kolmekümnest keeletehnoloogilisest keelest. Saime ka teada seda, et alates 2004. aastast, mil Eesti Vabariik astus Euroopa Liitu, on eesti keel üheks Euroopa Liidu kahekümne neljast ametlikust keelest. Samuti selgus, et suurem osa Euroopas kõneldavaid keeli kuulub indoeuroopa keelte hulka, eesti keele sugulasi soome-ugri keeli on Euroopa keelte hulgas aga ainult väga väike rühm.
Madis Arukask rõhutas eesti keelest rääkides seda, et eesti keele ja kultuuri säilimiseks ja arenguks peame me kõik iga päev selle eest hoolt kandma. Võrreldes mitmete meie lähemate sugulaskeeltega on eesti keele olukord hetkel veel päris hea – eesti keel on kasutusel riigikeelena, haridus- ja teaduskeelena, Eesti ilu- ja ajakirjanduses on loomulik kirjutada ja lugeda tekste eesti keeles. Seetõttu ongi oluline, et iga Eestis elav inimene oskaks eesti keelt, tahaks seda kasutada iga päev ja täiustaks oma keeleoskust pidevalt. Koolitunnis võivad eesti keele reeglid küll mõnikord tunduda igavad või keerulisedki, kuid keele säilimiseks on nad üliolulised: väikese keele ellujäämise garantiiks on kirjakeele ühtne kuju. Keel ei tähenda aga ainult sõnavorme, sest kõige olulisem on see, milline tähendus on keelel kõneleja jaoks.
Õpilased kuulasid loengut huviga, mõtlesid kaasa ja said loengu lõpus võtta osa keeleteemalisest viktoriinist: hea meel on öelda, et pooled võistkonnad vastasid õigesti kõigile küsimustele. Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna dotsent Madis Arukask pakkus meile kooliperele toreda võimaluse avardada silmaringi, omandada uusi teadmisi ja mõelda meie emakeele rollile kiiresti muutuvas maailmas. Ju selleks, et säiliks eesti keel ja kultuur, peab noortel olema huvi ja soov emakeele kestmisesse ja arengusse panustada.
Õpetaja Riina
Turvaliselt internetis
Veebruari algul tähistati Surju koolis turvalise interneti päeva, külas käis meie piirkonna noorsoopolitseinik Heidi Sosi. Teemaks oli turvaline käitumine internetis ja toimus kaks õpituba - nooremale ja vanemale koolieale.
Peamine nõuanne oli see, et nutiseadmetes tuleb käituda samamoodi nagu päris elus ning jälgida samu viisakusreegleid.
Vanemad õpilased lahendasid koos probleemülesande ning said rohkem infot nutisõltuvusest.
Lapsed ja vanemad peavad jälgima järgmisi nõuandeid:
Lapse internetikäitumise eest vastutab lapsevanem ja Facebooki kasutamine on lubatud alates 13. eluaastast.
Võib juhtuda, et keegi pahatahtlik inimene on teinud libakonto ja saatnud sulle inetuid või imelikke sõnumeid või on kutsunud sind kuhugi. Sellest peab laps rääkima oma vanematele. Kui vanemale ei julge sellest rääkida, siis tuleb leida keegi teine usaldusväärne täiskasvanu. Täiesti võõra inimesega, kellega sa oled internetis sõbraks saanud, ei tohi minna kohtuma.
Salasõnaks ei tasu panna 0000 või 1234 või oma sünniaega vms.
Nalja pärast kellegi teise telefoni võtta või sealt sõnumeid saata ei ole lubatud.
Internetti fotosid üles pannes peab olema ettevaatlik. Nimelt, kui sa hiljem soovid need ära kustutada, siis kustuvad nad ära sinul endal, aga internetti jäävad nad ringlema.
Seega enne kui midagi internetti üles paned, mõtle hoolikalt järele!
Õpetaja Ave
Medal Pärnumaa sisekergejõustiku meistrivõistlustelt!
HENRI VIIK saavutas Pärnumaa koolinoorte sisekergejõustiku meistrivõistlustel kuulitõukes poiste U16 vanusegrupis tulemusega 10,44 III koha.
Õpetaja Maarit
Tähtsad lingid
Hiljuti uuendatud
