Viimastel aastatel on Surju kool edukalt osalenud mitmetes Comeniuse, eTwinningu jm projektides. Surju Põhikool esitas Erasmus+ programmi 17. märtsi 2014 taotlusvooru kooli töötajate õpirände projekti "Töötajate professionaalsuse tõstmine ja rahvusvahelise koostöö laiendamine Surju Põhikoolis". SA Archimedes otsustas Surju Põhikooli õpirände projekti toetada 7879 euroga.

Projekti raames osalesid 3 Surju Põhikooli töötajat 2015. aastal täiendõppekursustel välisriikides. Koolitustel osalemise eesmärkideks oli töötajate isiksuslik ja professionaalne areng, motivatsiooni tõus, uute partnerite ja ideede leidmine ning selle läbi Surju kooli avatuse ja Euroopa-mõõtme suurendamine.


Meie algklasside inglise keele õpetaja osales 1.-14. märtsil 2015 Dunfermline's (Šotimaa, Suurbritannia)  kursusel "2 Week Course for European Teachers of English at Primary Level: Focus on Scotland. Language and Practical Methodology: Creativity in the Classroom." Shoti kool

Kursusel anti ülevaade Šotimaa haridussüsteemist ja tulevikuplaanidest, omandati rohkelt uusi metoodilisi nippe inglise keele õpetamiseks, arendati inglise keele oskust. Võimalus oli külastada kolme Dunfermline'i algkooli, mis jätsid suurepärase mulje. Tähtsal kohal kursusel oli Šoti kultuuriga tutvumine, näiteks oli võimalus osaleda kohalikul folgiõhtul. Toimusid väljasõidud Edinburghi, Glasgow'sse, St Andrew'sse ja maalilisse rannaäärsesse paika nimega Queensferry. Üks meeldejäävamaid hetki oli kindlasti Soti parlamendi külastus.

Ööbimine oli peres, mis lõi hea võimaluse ka õhtusel ajal suhelda inglise keeles ja tutvuda soti koduse eluga.

Kursusel osales 10 õpetajat Saksamaalt, Tsehhist, Itaaliast ja Lätist. 2 nädala jooksul saadi headeks sõpradeks ja kahju oli lahkuda. Üksteisega hoitakse Interneti teel ühendust ja kindlasti kasvab nendest tutvustest välja uusi koostööprojekte, mis teevad Surju õpilaste elu huvitavamaks.

FOTODEL: Šoti kool (ülal), korrutustabeli õppimine ja tüüpiline koolilõuna Šotimaal (all)

shoti korrutustabel  shoti koolilouna

 


 

2015 erasmus ele koolitus pariisis 2 Füüsikaõpetaja Ele Jaanimägi osales veebruari alguses nädalasel koolitusel Pariisis, koolituseks oli Loova mõtlemise julgustamine (Encouraging creative thinking). Koolitusel osalesid suures osas õpetajad Lõuna-Euroopast, põhjapoolsematest riikidest olid esindatud Leedu ja Eesti. Koolitust viis läbi India päritolu Tsehhis elav naisterahvas. Seega seltskond oli mitmekülgne.

Koolitus toimus Põhja-Pariisis Pajol'i keskuses. Koolitusel osalejad olid väga erinevate ainete õpetajad, palju oli keele ning loodusainete õpetajaid, algklasside õpetajaid, matemaatikuid-füüsikuid, ajaloolasi, kehalise kasvatuse õpetajaid ning isegi koolipsühholooge. Esialgu segadust tekitav varieeruvus eelduse suhtes osutus asjatuks. Meetodid olid sellised, mis sobisid kõigile. Koolituse käigus jagati ideid, kuidas suunata õpilasi aktiivsele tegevusele, samal ajal arendades neis loovust. Tõepoolest, iga aine õpetaja leidis endale midagi, mida siduda tunniteemadega ja rakendada õppetöös. Ka psühholoogid avastasid palju uusi lahendusi, kuidas õpilastega suhtlemine efektiivsem oleks.

Lisaks õppetööle jõuti paremale arusaamisele Euroopa erinevate piirkondade hariduspoliitikast ning suundadest ja eesmärkidest õppetöös. Jutuks tulid ka PISA testide tulemused, mis pani lõunaeurooplasi Põhjamaade suunas pead alt üles tõstma. Kuigi suunad erinevate riikide hariduses on kohati lausa vastuolulised, olid koolitusel osalejad siiski ühtmeelt - õpilasel peab olema huvitav õppida ning selleks peame õpetajatena andma huvitavaid ülesandeid, mis ei jäta unarusse loovust ja isemõtlemist.

FOTODEL: Õpetaja Ele Jaanimägi enda kursuse kodutööd esitlemas (ülal) ja kursusel osalejad lõpusertifikaatidega Pajoli keskuse ees (all)

2015 erasmus ele koolitus pariisis 1

 


 

Sharing Landscapes
Santorini, Kreeka
17.-23.05.15
Geograafia, inimeseõpetuse, karjääriõpetuse ja käsitöö õpetaja Liis Virkus

Koolitajateks olid muuseumiteadur, ekspositsioonide ja näituste koostaja ning õpetaja David Powell ning e- ja mÕppe digitaalse poole arendaja Pete Stevens. Koolituse eesmärk oli tutvustada mobiilset õppimist, kuidas Santorini saare näitel on võimalik õppida läbi kogemuse ja saada teadmisi antud saare kohta hoopis teistel tasanditel kui tavalise turismireisiga seda külastades. 2015 erasmus santorini1
Nädala jooksul õppisime tundma erinevaid digitaalseid võimalusi, mille abiga saab õpilased panna kogema ümbrust hoopis teistest aspektidest kui traditsiooniliselt.
Teoreetilised ettekanded vaheldusid praktiliste ülesannetega, mis tegi küll päevad väga tihedaks ja pikaks, kuid kursus oli väga hästi koostatud ja saime oma tegevustega ilusti toime.
mÕpe tähendab seda, et õppija on mobiilne, tal on valmisolek õppimiseks igal ajal ja igas kohas. Õppimine võib olla formaalne (antud kursusel ettekannete kuulamine, ülesannete täitmine) või mitteformaalne (meie puhul eri maade õpetajate suhtlemine ja infovahetus). Mobiilse õppimise puhul kasutatakse digivahendeid ainult juhul kui see annab mingi lisaväärtuse.
Üks mõttetera, mille kursuselt kaasa saime, ja mida siinkohal kõigile jagada tahaksin, on järgmine. Ära ürita pildistada üles igat hetke ja igat maastikku, see ei õnnestu nagunii. Pidev sobiva kaadri otsimine või ümbruse nägemine ainult läbi kaamera ei võimalda sul tegelikult ümbrust kogeda. Parem naudi ümbrust, vaata, kuula, nuusuta, katsu. Võib-olla alles siis on õige aeg jäädvustada antud hetk, et saaksid seda teistega jagada.

 

2015 erasmus santorini2

 

 

Veidi ajalugu: emakeele õpetamisest arvutiklassis koos mõnede näidisülesannetega.

Eesti keelega seotud linke internetist

 

 

 NB! Alljärgnev tekst ja näidisülesanded pärinevad eelmise aastatuhande lõpust ega ole tänapäeval enam kuidagi aktuaalsed ega kasutatavad, kuid on siiski säilitatud austusest ajaloo vastu. Niisiis: kuskohast me tuleme ja kuidas mõtlesime aastal 1999?



 Kindlasti on enamus koole puutunud kokku raskustega tunnijaotusplaani   koostamisel - ainete programmid on suured, nende läbimiseks vajalike tundide   arv liiga väike jne. Tulemus: kannatavad eelkõige fakultatiivained,   mida eriti põhikooli astmes on võimalik niigi vähe valida.   Kui muidu olekski võimalik mõni tund fakultatiivaineid võtta,   on õpilaste nädalakoormus juba maksimumini viidud ja igasuguste   riiklikus õppekavas mittekohustuslike ainetega tegelemine ei tule kõne   allagi. Kuigi vähemalt informaatikas on olukord viimastel aastatel oluliselt   paranenud, jääb õpilaste arvutiklassis viibitud tundide arv   ikkagi tihti napiks: õpilane võib küll teada piisavalt,   kuid pole arvuti sisendseadmete käsitsemises eriti vilunud ja kulutab pahatihti klaviatuurilt mingi tähe otsimiseks lubamatult palju aega. Enamuse õpilaste puhul ei toimi ka kohustus enda vabast ajast klaviatuuri   käsitsemine teatud tasemini arendada - nii tüütu tegevus ju!
 

 Üks võimalikke variante neist probleemidest vabanemiseks   on kasutada arvuteid palju ainetundides. Kasutada nii, et õpilased   omandaksid vilumusi arvuti sisendseadmete käsitsemisel, õpiksid   üht-teist informaatikast või konkreetsete programmide vallast ja   ühtlasi tegeleksid oma ainetunni teemaga. Nendest eesmärkidest   lähtudes valisime selliseks siduvaks distsipliiniks eesti keele. 
 

 Esmapilgul võib võib selline variant tunduda kuidagi kunstlik   ja lausa imelik - loogilisem oleks ehk võõrkeel, matemaatika või   mõni muu reaalaine, kuid juba lühike analüüs toob välja   terve hulga plusse just emakeele kasuks.
 
 

    *   Ei nõua erilisi arvutikasutusoskusi
    *   Ei eelda võõrkeelte tundmist
    *   Emakeeles võimalik arvuti kasutamine kogu õppeaasta vältel
    *   Saab panna suurt rõhku sisendseadmete kasutamisele
      

 

 Tunde võib läbi viia nii emakeeleõpetaja koostöös   arvutiõpetajaga kui ka arvutiõpetaja koostöös emakeeleõpetajaga.   Tulemusliku töö eeldusteks on:
 

    *   Emakeeleõpetaja mõningane arvutioskus või
    *   Õpetajate omavaheline väga tihe koostöö
      

 

Üldiselt võib jagada arvuti abil õpetatavad emakeele teemad   laias laastus kaheks:
 

   1.   Õigekiri
   2.   Lauseehitus
      

 Loomulikult oleks võimalik käsitleda rohkem teemasid, kuid antud juhul oli eesmärgiks seatud anda oskusi ja vilumusi ka arvuti kasutamises. Järgnevalt mõned näited:

Sulghäälikud
Alused
Pöördsõnad
Verbid
Tegusõnad
Tegusõnad
Tegevus, tegevuse osaline ja asjaolu
Nimetav, omastav ja osastav
Liht- ja liitõnad

 

E-kool: https://www.ekool.eu

 
Päevakava üldsätted:

1. Kooli päevakava sätestab koolipäeva vältel toimuvate tegevuste järjestuse.
2. Koolimaja uksed avatakse 7.45
3. Õppetöö algab kell 8.40 ja õppetunni kestus on 45 minutit.
4. Õpilasüritused lõpetatakse hiljemalt kell 21.00

Tundide ajad:
8.40 – 9.25
9.35 – 10.20
10.30 – 11.15
11.15 – 11.35 I SÖÖGIVAHETUND
11.35 – 12.20
12.20 – 12.40 II SÖÖGIVAHETUND
12.40 – 13.25
13.35 – 14.20
14.30 – 15.15
15.25 – 16.10

2012 novembris oli kolmel Eesti eTwinningu mentoril võimalik osaleda üle-Euroopalisel konverentsil Ateenas. Üheks neist kolmest valitust osutus ka meie kooli inglise keele õpetaja Agnes Leemet!

Konverentsi teemaks oli Meeskonnatöö ja koolimeeskonnad, sel teemal esinesid oma ala profid üle Euroopa, lisaks oli võimalik osaleda erinevates töötubades. Asendamatuks kogemuseks oli muidugi ka vahetu suhtlemine teiste e-Twinneritega - võimalus vahetada ideid, kogemusi, õppematerjale jne. jne.

Loe konverentsi kohta lähemalt Koolielu portaalist: http://koolielu.ee/info/readnews/200682/kolm-eesti-etwinnerit-kaisid-ateenas-kogemusi-vahetamas