ÕppenõukoguSurju põhikoolis käis külas keeleteadlane Madis Arukask
Aasta 2019 tähistab saja aasta möödumist eesti keele seadustamisest riigikeelena, mistõttu on see pühendatud eesti keelele. Kuna parim viis oma emakeele kohta midagi uut ja põnevat avastada on kutsuda kooli külla keeleteadlane, sai see tänu Tartu Ülikooli projektile „Eesti keele päevad haridusasutustele“ ka tehtud: 8. veebruaril tuli Surju põhikooli õpilastele eesti keele erijoontest, keelesugulastest, hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest rääkima keeleteadlane ja folklorist Madis Arukask. Lisaks eesti keelele on ta uurinud ka meie lähemaid sugulaskeeli (näiteks vadja ja vepsa keeli), mistõttu oskab ta hästi välja tuua ja näidetega ilmestada eesti keelele eriomaseid tunnuseid võrdluses sugulaskeeltega, samuti aga võrrelda eesti keelt ka nii Euroopas kui mujal maailmas kõneldavate keeltega.
Õpilased said näiteks teada, et eesti keel kuulub kõnelejate arvu poolest maailma neljasaja suurima keele hulka, on üks maailma kahesajast riigikeelest, samuti üks viiekümnest kõrghariduskeelest ning üks kolmekümnest keeletehnoloogilisest keelest. Saime ka teada seda, et alates 2004. aastast, mil Eesti Vabariik astus Euroopa Liitu, on eesti keel üheks Euroopa Liidu kahekümne neljast ametlikust keelest. Samuti selgus, et suurem osa Euroopas kõneldavaid keeli kuulub indoeuroopa keelte hulka, eesti keele sugulasi soome-ugri keeli on Euroopa keelte hulgas aga ainult väga väike rühm.
Madis Arukask rõhutas eesti keelest rääkides seda, et eesti keele ja kultuuri säilimiseks ja arenguks peame me kõik iga päev selle eest hoolt kandma. Võrreldes mitmete meie lähemate sugulaskeeltega on eesti keele olukord hetkel veel päris hea – eesti keel on kasutusel riigikeelena, haridus- ja teaduskeelena, Eesti ilu- ja ajakirjanduses on loomulik kirjutada ja lugeda tekste eesti keeles. Seetõttu ongi oluline, et iga Eestis elav inimene oskaks eesti keelt, tahaks seda kasutada iga päev ja täiustaks oma keeleoskust pidevalt. Koolitunnis võivad eesti keele reeglid küll mõnikord tunduda igavad või keerulisedki, kuid keele säilimiseks on nad üliolulised: väikese keele ellujäämise garantiiks on kirjakeele ühtne kuju. Keel ei tähenda aga ainult sõnavorme, sest kõige olulisem on see, milline tähendus on keelel kõneleja jaoks.
Õpilased kuulasid loengut huviga, mõtlesid kaasa ja said loengu lõpus võtta osa keeleteemalisest viktoriinist: hea meel on öelda, et pooled võistkonnad vastasid õigesti kõigile küsimustele. Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonna dotsent Madis Arukask pakkus meile kooliperele toreda võimaluse avardada silmaringi, omandada uusi teadmisi ja mõelda meie emakeele rollile kiiresti muutuvas maailmas. Ju selleks, et säiliks eesti keel ja kultuur, peab noortel olema huvi ja soov emakeele kestmisesse ja arengusse panustada.
Õpetaja Riina
Turvaliselt internetis
Veebruari algul tähistati Surju koolis turvalise interneti päeva, külas käis meie piirkonna noorsoopolitseinik Heidi Sosi. Teemaks oli turvaline käitumine internetis ja toimus kaks õpituba - nooremale ja vanemale koolieale.
Peamine nõuanne oli see, et nutiseadmetes tuleb käituda samamoodi nagu päris elus ning jälgida samu viisakusreegleid.
Vanemad õpilased lahendasid koos probleemülesande ning said rohkem infot nutisõltuvusest.
Lapsed ja vanemad peavad jälgima järgmisi nõuandeid:
Lapse internetikäitumise eest vastutab lapsevanem ja Facebooki kasutamine on lubatud alates 13. eluaastast.
Võib juhtuda, et keegi pahatahtlik inimene on teinud libakonto ja saatnud sulle inetuid või imelikke sõnumeid või on kutsunud sind kuhugi. Sellest peab laps rääkima oma vanematele. Kui vanemale ei julge sellest rääkida, siis tuleb leida keegi teine usaldusväärne täiskasvanu. Täiesti võõra inimesega, kellega sa oled internetis sõbraks saanud, ei tohi minna kohtuma.
Salasõnaks ei tasu panna 0000 või 1234 või oma sünniaega vms.
Nalja pärast kellegi teise telefoni võtta või sealt sõnumeid saata ei ole lubatud.
Internetti fotosid üles pannes peab olema ettevaatlik. Nimelt, kui sa hiljem soovid need ära kustutada, siis kustuvad nad ära sinul endal, aga internetti jäävad nad ringlema.
Seega enne kui midagi internetti üles paned, mõtle hoolikalt järele!
Õpetaja Ave
Medal Pärnumaa sisekergejõustiku meistrivõistlustelt!
HENRI VIIK saavutas Pärnumaa koolinoorte sisekergejõustiku meistrivõistlustel kuulitõukes poiste U16 vanusegrupis tulemusega 10,44 III koha.
Õpetaja Maarit
Minecrafti eri. Kultuuripärandi aasta.
Detsembris osalesid 4. klassi poisid Bruno Koger, Kevin Kiviselg ja ja Kert Heljas Minecrafti eri võistlusel, mille teema oli "Kultuuripärandi aasta". Ülesandeks oli kasutada kultuuripärandi edasi kandmiseks moodsat Minecrafti maailma ja ehitada sinna meile oluline osake kohalikust kultuuripärandist. Poisid ehitasid virtuaalse jaanipäeva. Igas vanuseklassis valiti välja üks võitja meeskond. Poiste võistkond (EESTI300) osales vanuseklassis 7-11 ning sai ära märgitud žürii poolt. Auhinnaks tunnistus ja PopSocketid.
Õpetaja Maarit
Projektikohtumine Varnas - STEM on the Black Sea
Erasmus+ põhikooli õpilastele mõeldud rahvusvahelise projekti „epiSTEMe – European Partnership in STEM Education” eesmärk on muuta põnevamaks reaal- ja loodusainete (STEM – Science, Technology, Engineering and Mathematics) õpetamist põhikoolis. Kuna oluline on õppimine ka väljaspool klassiruumi, siis oli Surju põhikooli kaheksal 7.-9. klassi õpilasel ja kahel õpetajal võimalus osaleda projekti esimesel õppereisil Bulgaariasse 25.-30. novembril. Võõrustajateks olid Bulgaaria Panayot Volovi kooli õpilased ja õpetajad. Kool asub Musta mere ääres tuntud suvituslinnas Varnas, seega olid mitmed projekti tegevused seotud Musta merega. Tänapäeva Varna linn asub traakia hõimude rajatud Odessose asulakohal, seega on koht rikkaliku ajaloo ja pika merendustraditsiooniga. Õpilased said külastada Varna erinevaid õppe-ja teadusasutusi ning muuseume, osaleda huvitavates töötubades ja suhelda eakaaslastega teistest riikidest. Selle Poola, Läti, Bulgaaria ja Eesti põhikoolide rahvusvahelise projekti põhirõhk ongi uute õppimis- ja õpetamismeetodite tutvustamine ja katsetamine reaal- ja loodusainetes, kogemuste vahetamine, meeskonnatöö ning keeleoskuse lihvimine praktiliste tegevuste ja erinevatest rahvustest tiimikaaslastega suhtlemise läbi. Igal koolil on oma STEM ainevaldkond, millele pööratakse kõige rohkem tähelepanu: Surju põhikoolil on selleks õuesõpe ja STEM ainete õpetamine looduskeskkonna võimalusi kasutades. Varna Panayot Volovi kool omakorda keskendub Musta merega seotud uurimisvaldkondade ja elukutsete tutvustamisele. Õpilastele meeldiski ennekõike näha ja uurida merenduse, keskkonnauuringute ning astronoomia ja kosmonautikaga seotud asutuste tööd.
Henri: „Minu arvates oli kõige huvitavam Varna Mereakadeemia, sest seal nägime, kuidas jälgitakse ja kontrollitakse sadamaid ning merepiiri ja sadamasse saabuvaid laevu. Nägime erinevaid simulaatoreid ja saime ka ise neid katsetada.”
Kert, Martti ja Kaisa: „Meie jaoks oli kõige põnevam Varna Observatoorium ja seal toimunud õpituba, kus pidime moodustama rahvusvahelised meeskonnad ja välja mõtlema ning valmis ehitama maandumismooduli, mis peaks vastu Marsile maandumise. See andis võimaluse suhelda teiste riikide õpilastega, teha koostööd ja kuulata teiste arvamust.” (Ülikalli teadusaparatuuri rolli täitis seekord veel siiski harilik kanamuna, mis tuli observatooriumi katuselt alla lennutada ja tervelt kõnniteele maandada.)
Õpilased jäid väga rahule kohalike poolt ettevalmistatud programmiga ja leidsid, et selline õppereis motiveerib loodusaineid õppima küll. Lume: „Loodusaineid õppides mõistan ma paremini meid ümbritsevat maailma ja see iseenesest on väga põnev. Samuti on väga tore ise käed külge panna, mitte lihtsalt teooriat õppida. Näiteks ehitada valmis Marsile maanduv seade või näha ja aru saada, kuidas üks aine teisega reageerib.” Greete: „Ma teadsin küll, et loodusainete õppimine on vajalik, aga sellel reisil nägin ma oma silmaga, kuidas neid igapäevaelus ja erinevates ametites rakendatakse.”
Lisaks õppetegevustele oli võimalik tutvuda kohaliku ajaloo ja kultuuriga, käisime Varna Ooperi ja Balletiteatris vaatamas balletti „Tuhkatriinu”, mis oli meeldejääv elamus, kuna balletti vaatama ei satu just iga päev. Varna arheoloogiamuuseumis nägime lisaks muudele arheoloogilistele leidudele väljapanekut Varna nekropoli kuldaaretest mis on 6500 aastat vanad ja seega vanimad leitud kuldehted maailmas.
Uued teadmised ja silmaringi avardamine on olulised kõigi jaoks, samuti olid kõik õpilased ühel meelel ka selles, et sellistes projektides osalemine annab võimaluse suhelda eakaaslastega teistest riikidest. Alex-Sander: „Tore oli õhtuti teiste riikide õpilastega suhelda ja aega veeta. Saime kõik uusi sõpru, kellega suhtleme edaspidigi.” Lume: „Mulle meeldis ka see sõbralik ja tore õhkkond, mis valitses kogu reisi vältel.”
Kuna projekt kestab kaks aastat, siis ootab ees veel palju huvitavaid loodusainetega seotud tegevusi, mitu põnevat õppereisi ja projektipartnerite võõrustamine Surjus 2019. aasta kevadel.
Projektikohtumist kajastas lühidalt ka ajaleht Pärnu Postimees: https://parnu.postimees.ee/6474786/surju-lapsi-argitas-loodusaineid-oppima-bulgaaria-reis
Õpetaja Riina õpilastega
Foto: Projektis osalejad Varna linnavalitsuses
Sügisandide näitus
Tähtsad lingid
Hiljuti uuendatud
