Projektikohtumine Varnas - STEM on the Black Sea
Erasmus+ põhikooli õpilastele mõeldud rahvusvahelise projekti „epiSTEMe – European Partnership in STEM Education” eesmärk on muuta põnevamaks reaal- ja loodusainete (STEM – Science, Technology, Engineering and Mathematics) õpetamist põhikoolis. Kuna oluline on õppimine ka väljaspool klassiruumi, siis oli Surju põhikooli kaheksal 7.-9. klassi õpilasel ja kahel õpetajal võimalus osaleda projekti esimesel õppereisil Bulgaariasse 25.-30. novembril. Võõrustajateks olid Bulgaaria Panayot Volovi kooli õpilased ja õpetajad. Kool asub Musta mere ääres tuntud suvituslinnas Varnas, seega olid mitmed projekti tegevused seotud Musta merega. Tänapäeva Varna linn asub traakia hõimude rajatud Odessose asulakohal, seega on koht rikkaliku ajaloo ja pika merendustraditsiooniga. Õpilased said külastada Varna erinevaid õppe-ja teadusasutusi ning muuseume, osaleda huvitavates töötubades ja suhelda eakaaslastega teistest riikidest. Selle Poola, Läti, Bulgaaria ja Eesti põhikoolide rahvusvahelise projekti põhirõhk ongi uute õppimis- ja õpetamismeetodite tutvustamine ja katsetamine reaal- ja loodusainetes, kogemuste vahetamine, meeskonnatöö ning keeleoskuse lihvimine praktiliste tegevuste ja erinevatest rahvustest tiimikaaslastega suhtlemise läbi. Igal koolil on oma STEM ainevaldkond, millele pööratakse kõige rohkem tähelepanu: Surju põhikoolil on selleks õuesõpe ja STEM ainete õpetamine looduskeskkonna võimalusi kasutades. Varna Panayot Volovi kool omakorda keskendub Musta merega seotud uurimisvaldkondade ja elukutsete tutvustamisele. Õpilastele meeldiski ennekõike näha ja uurida merenduse, keskkonnauuringute ning astronoomia ja kosmonautikaga seotud asutuste tööd.
Henri: „Minu arvates oli kõige huvitavam Varna Mereakadeemia, sest seal nägime, kuidas jälgitakse ja kontrollitakse sadamaid ning merepiiri ja sadamasse saabuvaid laevu. Nägime erinevaid simulaatoreid ja saime ka ise neid katsetada.”
Kert, Martti ja Kaisa: „Meie jaoks oli kõige põnevam Varna Observatoorium ja seal toimunud õpituba, kus pidime moodustama rahvusvahelised meeskonnad ja välja mõtlema ning valmis ehitama maandumismooduli, mis peaks vastu Marsile maandumise. See andis võimaluse suhelda teiste riikide õpilastega, teha koostööd ja kuulata teiste arvamust.” (Ülikalli teadusaparatuuri rolli täitis seekord veel siiski harilik kanamuna, mis tuli observatooriumi katuselt alla lennutada ja tervelt kõnniteele maandada.)
Õpilased jäid väga rahule kohalike poolt ettevalmistatud programmiga ja leidsid, et selline õppereis motiveerib loodusaineid õppima küll. Lume: „Loodusaineid õppides mõistan ma paremini meid ümbritsevat maailma ja see iseenesest on väga põnev. Samuti on väga tore ise käed külge panna, mitte lihtsalt teooriat õppida. Näiteks ehitada valmis Marsile maanduv seade või näha ja aru saada, kuidas üks aine teisega reageerib.” Greete: „Ma teadsin küll, et loodusainete õppimine on vajalik, aga sellel reisil nägin ma oma silmaga, kuidas neid igapäevaelus ja erinevates ametites rakendatakse.”
Lisaks õppetegevustele oli võimalik tutvuda kohaliku ajaloo ja kultuuriga, käisime Varna Ooperi ja Balletiteatris vaatamas balletti „Tuhkatriinu”, mis oli meeldejääv elamus, kuna balletti vaatama ei satu just iga päev. Varna arheoloogiamuuseumis nägime lisaks muudele arheoloogilistele leidudele väljapanekut Varna nekropoli kuldaaretest mis on 6500 aastat vanad ja seega vanimad leitud kuldehted maailmas.
Uued teadmised ja silmaringi avardamine on olulised kõigi jaoks, samuti olid kõik õpilased ühel meelel ka selles, et sellistes projektides osalemine annab võimaluse suhelda eakaaslastega teistest riikidest. Alex-Sander: „Tore oli õhtuti teiste riikide õpilastega suhelda ja aega veeta. Saime kõik uusi sõpru, kellega suhtleme edaspidigi.” Lume: „Mulle meeldis ka see sõbralik ja tore õhkkond, mis valitses kogu reisi vältel.”
Kuna projekt kestab kaks aastat, siis ootab ees veel palju huvitavaid loodusainetega seotud tegevusi, mitu põnevat õppereisi ja projektipartnerite võõrustamine Surjus 2019. aasta kevadel.
Projektikohtumist kajastas lühidalt ka ajaleht Pärnu Postimees: https://parnu.postimees.ee/6474786/surju-lapsi-argitas-loodusaineid-oppima-bulgaaria-reis
Õpetaja Riina õpilastega
Foto: Projektis osalejad Varna linnavalitsuses
Sügisandide näitus
Tere, kool!
Algamas on uus kooliaasta, mis toob endaga kaasa palju rõõmsaid hetki ja väljakutseid. Et üksi rõõm ei jääks jagamata ning ükski mure lahendamata, teen lühida meeldetuletuse.
Lapsevanem – lapsega, kes alustab esimest korda kooliteed ja kel tuleb see läbida jalgsi, on soovitatav teha seda mõned korrad lapsevanema saatel. Nii on lapsel turvalisem ning vanem saab selgitada, kuidas on kõige ohutum liikuda kooli ja tagasi.
Tee ületamise eel veendu, et autojuht on Sind märganud ja annab teed. Bussist väljudes ära jookse kohe teele. Ületa teed vaid selleks ettenähtud kohas. Kõnni- ja sõiduteed ei ole mänguväljakud - need on liiklemiseks, kus tuleb arvestada ka kõigi teiste liiklejatega.
Liiklusmärkide tähendusi on oluline teada, ikka selleks, et tagada ohutus. Koolitee võiks alata pigem mõni minut varem, kui hiljem, et ei oleks vaja liigselt kiirustada ja sattuda kiirustades ohtudesse.
Rattaga sõites kanna kindlasti kiivrit ja käitu nii, nagu üks eeskujulik juht käituma peab. Kui märkad, et mõni laps on hädas või segaduses, ära karda aidata.
Mõistvat suhtumist ja ohutut liiklemist soovib Teile noorsoopolitseinik Heidi Sosi.
2018 avaaktus
Erasmus+ õpetajate õpiränne
Aprillis oli kahel Surju põhikooli õpetajal võimalus Erasmus+ projekti raames osaleda koolitusel Suurbritannias Plymouthis. Erasmus+ õpirände projekt annab võimaluse näha, kuidas toimib haridussüsteem teistes Euroopa riikides ja vahetada kogemusi õpetajatega erinevatest koolidest ja riikidest. 14.-24. aprillil toimunud koolitus oli mitmekülgne ja pakkus palju huvitavat. Suur osa koolitusest keskendus Inglismaa koolides populaarse õuesõppe(outdoor learning) eesmärkide ja meetodite tutvustamisele ja praktilistele tegevustele looduslikus keskkonnas. Kursuse raames külastatud 4 koolis nägime erinevaid võimalusi, mida üks või teine kool oma õppuritele õuesõppe tundide läbiviimiseks pakub. Linnas asuvad koolid on nutikalt ära kasutanud kogu kooliümbruse, et luua õppimiseks sobivaid keskkondi, olgu selleks lugemisaed või lehtla, asfaldile joonistatud värviline korrutustabel või pitsaahi.
Koostöös lapsevanemate ja kogukonnaga panustatakse, et muuta õppetunde huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks. Kuna inglise koolides on õppetunni pikkuseks 60 minutit, on võimalik õuealal läbi viia terve tund või ainult osa tunnist. Õuesõppe puhul on tore see, et loodus ise pakub nii palju erinevaid õppevahendeid ja -materjale ainetundide läbiviimiseks. Koolitusel olidki kõige väärtuslikumad just inspireerivad kogemused, mis annavad julgust väljuda oma mugavustsoonist(klassiruumist) ja kasutada palju rohkem kooli ümber olevat looduskeskkonda ja selle arvukaid võimalusi. Õpetamine ei pea alati olema seotud digivahenditega, oma kooli ümber olevaid võimalusi tahaks edaspidi varasemast palju rohkem kasutada. Külastatud koolides torkas silma see, et õppetöös kasutati just traditsioonilist lähenemist: ülesanded lahendati ikka pliiatsiga vihikusse, igasse koolipäeva mahtus 30 minutit paberraamatu lugemist ja loetu üle arutlemist. Erinevate õpetajate ja koolijuhtidega vesteldes tuli välja, et ka Inglismaa kooliõpilastele valmistab raskusi teksti mõistmine ja probleemülesannete lahendamine, kuna sõnavara ei ole piisav, ei teata mõistete tähendusi ja ei osata tekstist leida vajalikku infot. Inglise haridussüsteem püüabki probleemi lahendada sellega, et palju õpitavat materjali ehk teooriat seotakse praktiliste tegevustega. Matemaatika õpetamiseks algkoolides (primary school) kasutatakse neljandat aastat Shanghai (CPA( concrete, pictorial, abstract )stage) ja Singapuri (bar modelling) meetodeid. Põhitähelepanu on suunatud sellele, et enne abstraksete ülesannete juurde jõudmist tehakse enne kõige olulisemad mõisted selgeks praktiliste tegevuste ja vahendite abil(klotsid, arvutuspulgad, mündid jmt). Seejärel liigutakse lihtsamate ülesannetega edasi, kuni jõutakse keerukamate abstraktseid mõisteid sisaldavate ülesanneteni. Nägime, kuidas sel moel õpiti harilikke murde: õpilased moodustasid klotsidest terviku ja seejärel jagasid seda osadeks, et mõista ja oma silmaga näha, mida tähendab murd ⅖ ja millise osa see tervikust moodustab. Sel moel suudavad teistega sammu pidada ka õpiraskustega lapsed. Oluliseks peetakse, et kõik õpilased mõistaksid käsitletava teema sisulist olemust. Mõlemad meetodid on mõeldud matemaatika õpetamiseks, kuid seal kasutatud põhimõtted:kordamine ja visualiseerimine(repetition ja visualization) sobivad ka teistesse ainetundidesse, olgu selleks keeleõpe, eriti sõnavormide või tuletiste moodustamise teemade juures ning miks mitte loodusainete puhul.
Erasmus+ õpetajate õpiränne on suurepärane võimalus tutvuda erinevate suundumuste ja õpetamismeetoditega Euroopa koolides. On võimalus saada uusi ideid, vahetada kogemusi ja tundma õppida ning kasutusele võtta uuenduslikke meetodeid, kuid tore on saada kinnitust ka traditsiooniliste õpetamismeetodite sobivuse kohta. Ka teistes Euroopa riikides õpivad lapsed lugema paberraamatust ja kirjutama ning arvutama vihikusse harjutusi ja ülesandeid lahendades ja digivahendid oni õpitegevuses enamasti toetavas rollis.
04. juunil toimusid kaks avatud õppetundi, kuhu olid oodatud kõik kolleegid, et näidata neile meie poolt koolitusel omandatud oskusi õuesõppetundide läbiviimiseks. Surju kool asub looduskaunis kohas ja meil on väga palju võimalusi kooliümbrust õppetöö läbiviimisel rohkem kasutada. Tänu koostööle Saarde vallaga on lähiajal kavas lisada kooli ümbrusesse rajatud õppe- ja matkarajale kaks õuesõppeklassi ning lauad ja pingid, et läbi viia erinevaid tunde. Õuesõppe tunnid tõstavad laste motivatsiooni ja ka nö „igavad teemad” muutuvad palju huvitavamaks, kui neid õppida teistsuguses keskkonnas. 5.klassi õpilased näiteks said ise eesti keele päritolu ja keelesugulust õppides puidust ketastest kokku panna keelepuu ja sel moel jäid palju paremini meelde meie keelesugulased. 19.juunil tutvustasime Erasmus+ projekti raames Inglismaal läbitud koolitust kolleegidele ja loodetavasti said ka nemad uusi ja huvitavaid mõtteid, kuidas kasutada oma tundides rohkem praktilisi vahendeid(klotsid, arvutuspulgad, mündid jmt) ja õuesõppe võimalusi, et muuta õpitav teema lastele põnevamaks ja lihtsamalt mõistetavaks. Põhjalikum ülevaade Inglismaal Plymouth` is toimunud koolitusest on kättesaadav ka blogis „Professionaalne areng” (https://profareng.wordpress.com/).
Õp Riina Ollo
Surju Põhikool sai eTwinningu kooli märgi
Rõõm on teatada, et Surju Põhikoolile on omistatud eTwinningu kooli märk aastateks 2018–2019.
Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades:
•digipraktika;
•e-turvalisuse praktika;
•uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale;
•töötajate jätkuva kutsealase arengu edendamine;
•koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas.
Märk pole üksnes tunnustus individuaalsete õpetajate isiklikule tööle, vaid see rõhutab ka kooli eTwinningu meeskonna suuri saavutusi.
Märgi saamiseks läbisid koolid kaheetapilise taotlusprotsessi. Eestis said märgi 8 haridusasutust.
Etwinning on lihtsamalt öeldes rahvusvaheline veebipõhine koostöö erinevate koolide vahel. Surjus on eTwinningut harrastatud juba alates 2007. aastast – alustas tollane inglise keele õpetaja Krista Rammo, jätkasid Agnes Leemet, Signe Reidla ja Ave Kartau. Alati on olnud abiks IT-juht Valter Tominga ja teised head kolleegid.
Mitmeid eTwinningu projekte näete Surju kooli kodulehelt, valides sealt Huvitegevus ja Projektid.
Kõiki eTwinningu kooli märgi saajaid näeb siit: https://www.etwinning.net/et/pub/support/2018--2019-etwinning-school-li.htm#c233
18. juunil osales Surju kooli eTwinningu esindus pidulikul tänuüritusel Tallinnas restoranis R18, kus märk ka kätte anti.
Pildil: Surju kooli esindus koos Eesti eTwinningu eestvedajate Elo Allemanni ja Ingrid Maadverega.
Õpetaja Ave Kartau