ÕppenõukoguEmakeelepäev Surju põhikoolis
Emakeelepäeval, 14.märtsil toimus meie koolis seitsmendat korda traditsiooniline Ilmi Kollale pühendatud luuletuste lugemise võistlus. Ürituse eesmärgiks on suurendada õpilaste huvi eesti kirjanduse ja eesti keele vastu, samuti pakkuda võimalust end proovile panna publiku ees esinedes.
Osalejaid oli kokku 33, meie koolist 26 õpilast, 7 õpilast Kilingi- Nõmme gümnaasiumist ja esimest korda osalesid üritusel ka 2 last Surju lasteaia Päevakoerte rühmast. Võisteldi kahes vanuserühmas: nooremad (1.-4. klass), kes lugesid Ellen Niidu luuletusi ja vanemad (5.-9. klass), kes lugesid Ilmi Kolla luulet.
2018. aasta võitjad on nooremas vanuserühmas: I koht Oskar Kingissepp Kilingi- Nõmme gümnaasiumist, II koht Robin Mittenbritt Surju koolist ja III koht Gregor Metsa samuti Surju koolist. Vanemas vanuserühmas: I koht Rita Ojaste, kes sai ka publiku lemmiku auhinna, II koht Eneli Juhansoo ja III koht Henri Viik.
Kuna konkurents oli väga tihe ja esikolmiku kohti mõlemas vanuseastmes jäid lahutama ainult mõned punktid, andis žürii välja ka 5 eripreemiat. Kõige nooremate esinejate eripreemiad said Surju lasteaia esindajad Miia Lisette Mittenbritt ja Karl Nikolai Meibaum. Eripreemia ilusa ja julge esinemise eest said Liis Juhansoo, Martti Tarsalainen ja Margot Klettenberg.
Väga tublid olid loomulikult kõik osalejad, eriti tore oli sellel aastal kuulata kõige nooremate osalejate luuletusi, loodame neid kuulda veel paljudel järgmistel konkurssidel. Suur tänu kõigile õpetajatele ja ka lastevanematele, kes aitasid lastel luuletusi õppida! Traditsiooniliselt oli ürituse toetajaks Surju kooli vilistlane Taavi Pukk, kes žürii esimehena andis võitjatele üle diplomid ja auhinnad, milleks, nagu on tavaks saanud, olid raamatupoe kinkekaardid.
Lisaks luuletuste esitamisele ja kuulamisele oli sellel aastal meie üritusel eriline külaline: Põlvamaalt pärit luuletaja ja vabakutseline kirjanik Contra. Ta tutvustas väga toredasti kirjaniku ametit, rääkis oma loomingust ja põhjustest, miks ta üldse kirjutab. Ta on avaldanud arvukalt luulekogusid lastele ja täiskasvanutele, näiteks”Kõik on kõige targemad”, „Urvaplaaster”, „Poiste aabits”, „Samal ajal, sajal jalal”. Lastel oli tore võimalus kuulata Contra luuletusi autori enda esituses ja see oli elamus omaette. Contra luuletab nii eesti, võru kui üllatus-üllatus ka läti keeles ja kuulata sai luuletusi seekord lausa kolmes keeles. Lastel oli talle palju küsimusi ja Contra muhedad vastused andsid pildi nii kirjanikutööst kui ka tema põnevast hobist-maratonijooksust. Soovijad said Contralt autogrammi küsida ja selfisid teha. Noortele luulehuvilistele jagas ta õpetussõnu, et luuletamine on nagu matemaatikas võrrandite lahendamine, õige sõna peab olema õiges kohas ja igal üksikul tähelgi on väga oluline roll, et luuletus kõlaks just nii nagu autor tahab. Contra looming ongi paljus üles ehitatud keelemängule ja erilisele huumorile, mille abil ta loob toredaid pildikesi koolielust ja Eesti inimestest.
Tõrges luuletus 
Contra
Paha luuletus ei taha
üldse jääda mulle pähe.
Raamatust loen hästi maha,
kui loen peast, on meeles vähe.
Miks see kuri luuletaja
vorbib salme sihukesi?
Miks tal kiusata on vaja
pisikesi inimesi?
Oota, luuletajahärra!
Kuigi olen sinust pisem,
õpin luuletuse ära
paremini kui sa ise.
õp. Riina
Sündmust kajastas ka TV: http://www.tallinnatv.eu/uudised/uudislood/16671-2018-03-14-saarde-valla-emakeelepaev
Soomaal Junior Ranger'i talveseminaril
17.02-18.02 toimus Junior Ranger Soomaa talvine seminar, kus meie koolist käisid Anne Ojaste, Kaisa Vaabel ja Rita Ojaste. Suureks rõõmuks selgus, et laagris osales ka meie kooli vilistlane Agnes Pajula.
17.02
Laagrisse hakkasime sõitma kell 10.00 ja enda majutusse, Põnka Puhketallu jõudsime umbes 10:30. Toad ära jagatud ja talule pilk peale visatud algas meie päeva esimene tegevus, milleks oli Marko Kübarsepa loeng teemal “Ulukid ja nende jäljed”. Peale loengut suundusime metsa, kus otsisime erinevate metsloomade jälgi. Kuna ilmaolud jälgede otsimiseks ei olnud kõige paremad, sest hommikul hakkas sadama lund ja öised looma jäljed olid peaaegu lumme mattunud arvasime, et jälgede otsimine on raske, aga siiski leidsime väga paljude loomade jälgi. Kärbi, rebase, jänese, kitse, metssea, nugise, ja lõpuks nägime ära ka hundi jälje, mis ei olnud kahjuks kõige värskem. Tallu tagasi jõudes käisime söömas ja algasid seltskonnamängud, mis olid väga põnevad. Päeva viimaseks tegevuseks oli plakatite tegemine.
18.02
Kui kõik olid voodist püsti saanud läksime hommikust sööma. Kõht head ja paremat täis söödud, algas Marika Kose loeng, mis rääkis turismikoormusest. Jällegi sai teada palju uut ja huvitavat. Lõuna söödud, asjad kokku pakitud ja algaski sõit Riisa rabasse. Rabas oli tõesti ilus ja ilmaga meil vedas ka. Päike paistis kõrgelt ja lund oli ka just parasjagu maas. Ma polnud kunagi käinud talvel rabas ning see kõik oli minu jaoks midagi uut ja pealegi oli väga ilus. Lõpetuseks rääkis igaüks, mis talle meeldis. Umbes kell 14:00 algaski sõit Pärnu ja laager oli selleks korraks läbi.
Rita Ojaste
PÄRNUMAA maakoolide MV SAALIJALGPALLIS
1.-3.KLASS 22.02.2018 KILINGI-NÕMMES
Tulemus: I koht
Võistkond koosseisus: Richard Johan Sebastian Tori, Kert Heljas, Oliver Püüding, Robin Mittenbritt, Bruno Koger ja Markus Juust.
Kokku osales 9 võistkonda.
Minu Eesti 100!
Surju kooli 3.-5. klass tegid Eesti Vabariigile 100. aastapäevaks kingituse osaledes eTwinningu projektis "Minu Eesti 100!"
Kingitus valmis koos Haanja, Varstu ja Pelgulinna kooli õpilaste ja õpetajatega.
Kõigepealt valisime välja 100 Eesti kõige tähtsamat objekti, sündmust või inimest, mis on meie jaoks olulised ja moodustasime neist sõnapilve. Seejärel valisime igaüks ühe objekti ja kirjutasime selle kohta jutukese. Et harjutada koostöö tegemist, valisime kellegi teise kirjutatud jutukese ja tegime sellest helifaili. Pärast seda valisime juba kellegi kolmanda jutukese ja kujundasime selle põhjal Ozoboti robotile mänguplatsi. Roboti liikumisest ja helifailidest panime kokku video.
Selle projekti käigus õppisid nii õpilased kui ka õpetajad – mis on robot ja kuidas seda programmeeritakse, kuidas oma nutivahendiga heli salvestada, kuidas läbi Interneti koostööd teha nii omavahel kui ka teiste koolidega. Saime teada, et kuigi meil on abiks palju tehnilisi vahendeid, on ikkagi tarvis täpset kätt ja silma, et robot käituks nii nagu meie tahame. Samuti saime uusi teadmisi Eesti kohta. Vahva oli avastada, et Lõuna-Eesti lapsed kasutavad vahel teistsuguseid sõnu, näiteks saime neilt teada, kes on „sõtsõt”.
Projekti aitasid heas koostöös läbi viia õpetajad Ave Kartau, Kristi Tamm, Hilve Kivipõld-Verbitskas ja Valter Tominga.
Palju õnne, Eesti!
Vastlapäev 13. 02. 2018
Turvalise Interneti päev
2. veebruaril 2018 tähistasime kogu kooliga Turvalise Interneti päeva. Meil oli külas Saarde valla noorsoopolitseinik Heidi Sosi, kes jagas kasulikke näpunäiteid nii õpilastele kui õpetajatele, kuidas kasutada Internetti nii, et keegi kahju ei kannataks. Vaadati koos õpetlikke videosid ja saadi vastused mitmetele küsimustele. Saadi teada, et turvalisuse küsimustes võib pöörduda veebikonstaabli või lasteabi poole (tel 116111).
Lastevanematel on aprillis võimalik Kilingi-Nõmmes osaleda loengul „Kuidas jälgida lapse toimetamist Internetis”. Seniks aga mõned kasulikud soovitused:
1) Tunne huvi oma lapse tegevuse vastu internetis vähemalt 1 kord kuus;
2) Räägi oma lapsega ja küsi, kas teda kiusatakse internetis;
3) Peab meeles pidama, et virtuaalmaailmas pannakse toime väga palju seksuaalkuritegusid - meelitatakse noori pilte saatma, lubatakse neile midagi osta, kutsutakse kohtama, otsitakse fotomodelle jms;
4) Anna nõu lapsele milliseid paroole ei tohiks internetis ja nutivahendis kasutada;
5) Oma pilte ei maksa internetti panna, nt. pilt oma kodu taustal - vargad on väga nutikad ja saavad sealt palju infot sinu kodu kohta;
6) Laps ei tohiks kajastada oma tegevusi reaalajas sotsiaalmeedias (olen trennis, olen kinos jne);
7) Internet ei unusta kunagi midagi, kõik salvestub igaveseks. Ka kustutatud faile saab taastada. Endast pandud mittesobivad pildid võivad tulevikus saada takistuseks, näiteks tööle kandideerimisel kuna tööandja teeb taustakontrolli ja võib leida internetist midagi, mis ei tule kasuks;
8) Ärge laske lastel iseseisvalt internetis midagi osta. Kaupa ei pruugita saata ja rahast võib ilma jääda;
9) Ärge lubage lastel oma nutitelefone teiste lastega jagada, anda mängida;
10) Internetist filmide allalaadimisega võivad tulla ka viirused, mille kaudu häkkerid saavad ligipääsu teie nutiseadmetele;
11) Facebook'i konto võib laps teha alles 13-aastaselt. Kas vanemad teavad, mida laps FB-s teeb?
12) Ärge lubage lastel avalikult jagada oma isiklikke andmeid, näiteks sünniaega, kodust aadressi, telefoninumbrit jms.
Tähtsad lingid
Hiljuti uuendatud
